Mille poolest looduslik C-vitamiin parem on?
Looduslik C-vitamiin esineb looduses kompleksina, mida kehal on kergem omastada. Peale askorbiinhappe on selles veel teisi elemente ja kaasfaktoreid, mis aitavad kaasa C-vitamiini imendumisele ja toetavad selle omandamist organismis.
Töödeldud toidus kasutatakse nn sünteesitud laborivitamiini. Töödeldud toiduainetele lisatud E300 ei ole üldjuhul seal tarbijakasulikkuse pärast vaid pigem selleks, et kaitsta toitu oksüdeerumise ja tumenemise eest.
Erinevalt enamik loomadest, ei suuda inimese organism C-vitamiini sünteesida, mistõttu on see meie jaoks oluline toidust saadav mikroelement.
C-vitamiin mängib meie kehas tähtsat rolli kollageeni (sidekoe oluline komponent), L-karnitiini ja teatud virgatsainete sünteesimisel. C-vitamiin on üks olulisemaid antioksüdante, mis aitab kaitsta meie rakke vabade radikaalide eest ja toetab maksa puhastusprotsesse. Neerupealsed vajavad C-vitamiini stressihormoonide tootmiseks ning kogu meie immuunsüsteemi töö sõltub suuresti selle mikroelemendi olemasolust. Ka raua imendumiseks on meil vaja C-vitamiini abi.
80% kogu maailma askorbiinhappest toodetakse Hiinas. Sünteetiline askorbiinhape on sünteesitud laboratooriumis maisi siirupist (võib olla GMO), mis oma molekulilt on küll identne loodusliku askorbiinhappega, kuid tal puuduvad kõik olulised kaasfaktorid.
Looduses ei esine ükski element omaette ja see on ka põhjus, miks üldjuhul töötlemata toit meie tervisele kõige paremini mõjub.
EFSA 2013 aasta soovituste järgi peaks keskmine täiskasvanu tarbima ligikaudu 60mg C-vitamiini päevas. Tänapäeva elustiili ja toitumise juures võiks see number vähemalt kahekordne olla, eeldades, et C-vitamiini allikaks on värske toit.
Uuringud on näidanud, et suurtes kogustes (2g ja rohkem) sünteetilise askorbiinhappe tarbimine ei tõsta oluliselt C-vitamiini taset veres. Keha võtab nii palju, kui tal parasjagu vaja ning ülejäänud väljutatakse uriiniga.
