Vesi meie elus mängib olulisemat rolli kui toit, sest meil poleks ka toitu, kui poleks vett. Eestlased on õnnelik rahvas, sest meie kraanist voolav vesi kõlbab juua.
Kraanivee maine on tihti kehvem, kui vesi ise ja kahjuks pärineb see arvamus aastatetagusest ajast. Loomulikult mängib siin oma rolli taas ka kalli pudelivee hea turundus, sest pudelivesi kui trendijook on juba paarkümmend aastat ka Eestis moes. Kas aga tead, et suur osa (enam kui pool) pudeliveest tuleb samast kohast kui sinu kraanivesi? Ainult et plastikpudelisse pandud ja poeriiulis seisnud vett ei analüüsita ega kontrollita sugugi nii palju kui kraanivett. Pealegi on linnade kraaniveel niivõrd suur tarbimine taga, et vesi on palju värskem kui pudelivesi.
Kahjuks on ka Eestis piirkondi, kus kraanivesi ei maitse või ei lõhna hästi. Samas, lõhn või maitse võivad olla küll meile olulised, kuid tegelikud näitajad, mille järgi vee puhtust ja ohutust mõõdetakse, on hoopis muud. Põhjavesi Lõuna-Eestis ja PÕhja-Eestis või nt pinnavesi (näiteks Ülemiste järve vesi), ei hakkagi kunagi ühtemoodi maitsema, aga see ei tähenda, et üks nendest poleks puhas ja kvaliteetne joogivesi. Seega võib ka nn näiliselt kloori järele lõhnav vesi olla puhas ja hea vesi, millel on selle piirkonna põhjaveele omased mineraalid sees, mis annavad sellise lõhna. Kui veetarbimine on suur, siis võib muutuda ka vee maitse ja lõhn, sest vett pumbatakse erinevatest kohtadest. Elame paesel pinnasel ja tuleb arvestada, et sellel veel on omad omapärad. Kui sul on kahtlusi veekvaliteedi osas või see ei maitse puhtalt, siis suhtle oma veepakkujaga, küsi analüüse näha ( tihti on need nähtaval veemüüja veebilehel). Nt Tallinna Vees tehakse teste igapäevaselt kokku u 3000 testi kuus. Enne, kui lähed kalleid filtersüsteeme tellima, püüa saada täpselt aru, milleks sul filtrit vaja on ja äkki on probleem milleski muus . Tihti võib probleemiks olla hoopis majasisene hooldamata või liiga vana torustik, mis sinu kraavivett rikub.
Kui sulle tundub, et vesi pole piisavalt puhas, siis võid kasutada ka hõbedat, aga see lahendab eelkõige bakteritega seotud probleeme. Bioloog Kai Künnis on soovitanud juua hõbedaga kokku puutunud vett ja on vastava katse edukalt ka ise läbi viinud.
Filtrid ja muud veepuhastajad
Meeles tasub pidada ka seda, et erinevate veepuhastusseadmete äri on väga suur ja lubadused on ilusad, aga kõik seadmed ei sobi igale poole. Oluline on leida just õige ja sobiv seade, mis sinu probleemi lahendab, kuid seejuures veest kogu nn elu välja ei pigista. See on puhastusseadmete suurim risk, mida ei tasu alahinnata.
Teaduslikult on tõestatud, et näiteks deioniseerimine, mis pehmendab vett, on tegelikult nii veekvaliteedile kui inimese tervisele halb ja põhjustab mineraalide vähesusest tingitud tervisehädasid ( muutusi mao, soolestiku ja neerude funktsioonides) ja mõjub ebasoodsalt organismi vee- ning mineraalivahetusele. Sellise vee pideval tarbimisel väheneb vere punaliblede ruumala ja kaaliumi sisaldus vereseerumis, mis alguses väljendub väsimuse, nõrkuse ja peavaluna, aga võib viia tõsisemate probleemideni. Deioniseeritud ja pehmendatud joogiveest saab organism vähe kaltsiumi ja magneesiumi. Kaltsium ja magneesium on organismile väga vajalikud ained. Kaltsium kuulub luude ja hammaste koostisse, tal on tähtis osa neuromuskulaarses erutuses ( seda vähendes ), südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis, rakusisese info vahendamises ning vere hüübimises. Magneesium osaleb ensüümide aktivaatorina enam kui kolmesajas reaktsioonis.
Deioniseeritud vesi kustutab halvasti janu ja viib vee- ja mineraalivahetuse tasakaalust välja. Lisaks suurendab toksiliste ainete saamist veega, sest selline vesi on agressiivne ja leostab torustikust ning seadmetest vette kahjulikke aineid. Tartu Ülikooli professor Astrid Saava on samal arvamusel, et vett puhastades viiakse sellest välja vajalikud mineraalid, mis rikub normaalvee ja kasulike mineraalide tasakaalu. Samas tuleb silmas pidada, et looduses täielikult bakterivaba vett ei esine ja teatud puhastamine on alati vajalik. Kindlasti aga tasub nendel, kes kasutavad kraanivee puhastamiseks filtreid, lasta oma vett testida, et olla kindel, kas vee puhastamine pole vajalikku tasakaalu vees lõhkunud. Sellist lõhutud vett tarbides tekivad pikemas perspektiivis eelpool mainitud terviseprobleemid.
Veepuhastussüsteeme on erinevaid ja kui sinu majapidamises, ühistus või külas on selline süsteem, siis tasub täpsemalt uurida, mida see veega teeb ning milline on vee mineraalide koostis ja pH tase peale veepuhastust. Veefiltri valik peab tuginema usaldusväärse veeanalüüsi andmetele. Enamasti määratakse sellised näitajad nagu üldraud, (Fe 2+), mangaan (Mg 2+), pH, oksüdeeritavus, ammoonium (NH 4+) , karedus, kloor, fluoriidid ja mineraalid.
Kui oled soetanud köögi- või vannitoatorude filtri, siis ei saa sa lähtuda veevarustaja andmetest, sest oled vett omakorda töödelnud. Tasub tellida veeanalüüs ja vaadata, kas filter täidab oma rolli. Oluline on ka sage hooldamine, kuna kodused filtrid kipuvad koguma jääke ja tekitama korralikke bakteripesasid.
Pudelivesi ei pruugi olla parem kui kraanivesi!
Tartu Ülikooli teadlane Erik Puura analüüsis Tartu kraanivett ja tuli järeldusele, et Tartu kraanivee keemiline koostis ja omadused on väga sarnased kallile pudeliveele, mida veetakse Tartusse Šveitsi Alpidest.
Kui kõrvale jätta sertifitseeritud mineraalveed, siis jääb pudelivesi mitmel põhjusel alla kraaniveele. Väidetavalt u 60% poes müüdavast Eesti pudeliveest tuleb põhjaveest või Ülemiste järvest, on villitud plastikpudelisse ja mõnikord läbinud ka täiendavaid puhastamisprotsesse, peale mida on võimalik, et on lisatud ka juurde mineraalaineid ja isegi säilitusaineid. Vaevalt, et ka plastikpudelis seismine veekvaliteeti parandab. Kas ja mida selle veega täpselt tehtud on ja mida veele lisatud on, kahjuks pudeli info ei sisalda. Vaid mineraalvee pudelilt leiad infot tootes sisalduvate mineraalainete kohta ja seetõttu lisaväärtus pudeliveena on eelkõige mineraalveel.
Tallinna ja Tartu kraanivesi
Tallinna ja selle ümbruskonna veevajadusi rahuldatakse nii põhja- kui pinnaveega. Pinnaveest tuleb 85% Tallinna tarbeveest ja selle kvaliteet on tundlik reostusele ja see pole kunagi nii puhas, et kõlbaks juua puhastamata kujul. Ülemiste veepuhastusjaama pinnavett tarbivad nt Kesklinna, Lasnamäe, Põhja-Tallkinna, Kristiine ja Haabersti elanikud. Need, kelle kraanist voolab põhjavesi, on pisut õnnelikumad, sest see vesi on pärit 100-300m sügavusest. Tartu linna joogivesi tuleb 30-40 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett. Missuguste puurkaevude vesi linnaelanike veekraanides parajasti domineerib, sõltub üldisest veetarbimisest antud piirkonnas ning võib seetõttu ka ööpäeva jooksul muutuda. Põhjavett kasutatakse rohkem ka Tallinna nn linnaäärsetes uuselamurajoonides aga ka Viimsis, Nõmmel, Rocca al Mares ja Meriväljal.
Kare vesi vs pehme vesi
Lisaks mineraalide sisaldusele on oluline info sinu kraanivee kohta ka selle karedus. Kareduse mõõtmisi saab tellida teenusepakkujatelt, aga võib osta ka €1.99 eest Euronicsist kodutesterid. Kui tead, milliselt pakkujalt sinu vesi tuleb ja vahele pole pandud filtreid, siis saad infot ka veepakkujalt. Suuremate varustajate puhul on värske info alati ka veebilehelt leitav.
Eestis on valdavalt karedam kraanivesi so keskmiselt 3-4 mg-ekv/l . Meie pinnas on paene ja karedust põhjustab lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendid.
Karedust hinnatakse järgmiselt:
0 – 1 mg-ekv/l pehme vesi
1 – 2 mg-ekv/l mõõdukalt pehme
2 – 3 mg-ekv/l nõrgalt kare
3 – 4 mg-ekv/l mõõdukalt kare
4 – 6 mg-ekv/l kare
üle 6 mg-ekv/l väga kare
Nendel, kelle kraanis jookseb põhjavesi, on suurem tõenäosus igapäevaselt kokku puutuda kareda ja väga kareda veega. Karedal veel on omad suured miinused, aga ka suured eelised. Sooladerikas kare vesi kipub rikkuma kodumasinaid, küttesüsteeme ja torustikke, kuivatab juukseid ja nahka, ei sobi osadele toalilledele ja pesupesemisel kulub rohkem pesupulbrit aga samas mõjub selline vesi hästi luudele, hammastele ja küüntele ning rikastab ka toitu, mille valmistamisel vett kasutatakse. Viiekümne aasta jooksul tehtud uuringud näitasid, et piirkonnas, kus on kare vesi, on madalam suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse. Seevastu magneesiumivaese veega piirkondades on täheldatud suuremat raseduspatoloogiat ja isegi suuremat rinnavähi jm vähi riski. Seega tasub tõsiselt kaaluda omakäelist vee filtreerimist, et vee tasakaal ei saaks kannatada.
Vee karedust vähendab selle keetmine, aga samas vähendab see ka vee väärtust. Joomiseks ja miks mitte ka lillede kastmiseks tasub tilgutada vette pisut sidrunimahla, mis muudab vee pehmemaks. Kareda vee suhtes tundlikumad toataimed on näiteks asalead, eerikad, kameeliad, tsitruselised, toasõnajalad, orhideed, gardeeniad ja mitmed muud.
Kui sinu kraanist tuleb pehme vesi, siis oleks mõistlik ise veele mineraale lisada, kuid enne seda tasuks siiski veeanalüüs tellida, et vastavalt vajadusele tegutseda.
Oluline on teada ka oma vee pH taset. Kui meie keha normaalne pH tase on 7, siis vesi, mille pH tase on mingil põhjusel madalam (tihti just töödeldud pudelivesi), mõjutab meie keha ja niigi happelise mao tegevust negatiivses suunas. Seega, kui vesi, mida jood, on pH7 või pisut kõrgem, siis see aitab happelise mao tegevust neutraliseerida ja mõjub kehale tasakaalustavalt.
Loe lisaks:
Tervisekool, Merike Kaarma, Vesi meie igapäevaelus (allalaetaV dokument SIIN)
Evel. ee artikkel kraanivee puhtusest
Tartu Vesi https://www.tartuvesi.ee/tarbimisnouandedtarbimisnõuanded
Eesti Arst, deioniseeritud joogivee tervisemõjud ( allalaetav dokument SIIN)
Tallinna Vesi, joogivee kvaliteedi info ja ülevaade ja veekvaliteet
