Fuudish Go&No

ASPARTAAMI “IMETOOTED”: NULLKALORI KARASTUSJOOGID, VITAMIINID ja dieettoit

aspartaamaspartaam

Ma tahan täna rääkida aspartaamist, mida võib leida päris ootamatutest kohtadest. Paljud teavad, et see toidulisand on Coca-Cola Zero ja Pepsi Maxi müügiedu saladus. Aga seda on lisatud ka näiteks kodumaistele Heliis siirupitele, laste lemmikule Juicy Fruit ja Hubba-Bubba nätsudele ja toidupoodides müüdavatele kihisevatele Sana vitamiinitablettidele ning mitmetele apteegiravimitele.

Just nendest viimastest ma soovingi pisut rääkida, sest aspartaam ehk E951 ja kuum vesi on minu loetud mitme erineva materjali kohaselt  väga ohtlik kombinatsioon ja annab põhjust järeldada, et aspartaami kuumutamine põhjustab formaldehüüdide akumuleerumist. Formaaldehüüdid on kantserogeensed ja võivad põhjustada sissejoomisel ja sissehingamisel kõri, nina ja  verevähki.  Seetõttu, kui armastad neid lahustuvaid vitamiine sooja vette lahustada, siis ära igaks juhuks seda edaspidi tee. Minu jaoks on ka üllatus, et aspartaam on kasutusel Sana Junior tootes, sest üldjuhul soovitatakse lastel aspartaami mitte kasutada. Muide, ka  mitmed lahustatavad populaarsed ravimid sisaldavad aspartaami nt Theraflu ja Coldrex. Mis mulle apteegitoodete puhul väga meeldib on see, et kõik see ohtude info on ilusti pakendil kirjas ja erinevalt toidupoes müüdavast ei hoita seda inimeste eest peidus. Iseasi on see, kui paljud meist selle juhendi läbi loevad.

Aspartaami kasutatakse, kuna see on ligi 200 korda magusam kui suhkur ning annab 0 kalorit. Kas tundub usaldusväärne toode? Mulle mitte. Aga see on ametlikult lubatud toidulisand, mida on seostatud nii vähenenud viljakusega kui ka neuroloogiliste probleemide ja käitumishäiretega. Väidetavalt võib põhjustada unetust ja masendust, pearinglemist, peavalu ja kaaluprobleeme. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat, ahvidega läbi viidud katse tulemuseks olid krambid. Üks Rootsi uuring ja mitmeid teised uuringud on tõestanud, et aspartaami pidev tarbimine soodustab ajuvähki ja mälukaotust.

Sa küsid, et miks see lisand on endiselt lubatud, kui see võib olla kahjulik ja paneb isegi teadlased erinevatesse leeridesse? Vastus on väga lihtne. Sellistel nn küsimärgiga toidulisanditel on ette kirjutatud nn miinimumkogused, millises mahus nad ei ole väidetavalt tervisele ohtlikud. Näiteks aspartaami kohta ütleb Eesti Põllumajandusministeeriumi infoleht ( agri.ee), et täiskasvanud inimene võib päevas seda tarbida kuni 2400mg, aga karastusjoogi pudelil ei ole mingit infot, mitu klaasitäit see täpselt on ning kuidas arvutada seda kogust, mida näiteks 62kg inimene tohib juua.

Kuigi Eestis suhtutakse aspartaami leebelt, käib Ameerikas juba ligi 40 aastat aspartaamisõda, kus erinevad liikumised võitlevad selle keelustamise eest. Robyn O´Brien, kes on Ameerika toiduäri opositsionäär, kirjanik ja toidu-uurija, ütleb et aastatel 1981 kuni 1995 oli Ameerikas 75% FDA (Food and Drug Administration) kaebustest  seotud aspartaamiga. Riigi ja toidukeemiaäri lobbitöö tulemusena aga jäeti see aine keelustamata ja põhjendati seda väitega, et kaebuste arv ei tähenda veel kaebuste õigustatust. OBrien, kes räägib oma raamatus väga pikalt aspartaamist ja selle kohta läbi viidud uuringutest, jõudis materjale läbi töötades ühele järeldusele- kõik uuringud, mis kinnitavad aspartaami täielikku ohutust, olid seotud ühel või teisel viisil aspartaami tootjatega.

Sellest, kuidas ja miks riik soosib ja toetab sellist tooteid, räägime teine kord pikemalt nii Eesti kui maailma näidetel.

Kõige rohkem võib aspartaami leida just dieettoodetest, nii et palun vaata alati pakendilt, millega on antud toode magusaks tehtud ja kui võimalik, siis väldi igaks juhuks aspartaami sisaldavaid tooteid.

Delfis ilmus aastal 2013 väga sisukas ja tarbimist pigem julgustav lugu aspartaamist, mis on kirjutatud treener Holger Maiväli poolt ja mis on uuringute osas ehk pisut aegunud, aga lisan ka selle lingi SIIA, et tõsised huvilised saaksid rohkem infot ammutada. Ma ise kõiki neid toetavaid seisukohti ei jaga, aga üks seisukoht meil ühtib täielikult- kõiks sõltub  tarbitavatest kogustest ja sinu keha sisukorrast. Kui oled tugeva immuunsusega, siis ei muura sind aspartaam 🙂  Samas on oluline kõikidesse tööstuslikesse toidulisanditesse suhtuda kerge eelarvamusega, ilmselgelt ei ole need loodud sinu tervist paremaks tegema.

Peamised allikad:
Robyn oBrieni raamat “The Healthy Truth: How our food is making us sick…”
livestrong.com, healthline.com, health.harvard.edu, hsph.harvard.edu
Journal of Neuropathology and Experimental Neurology

Leave a Reply