Uudised

30% EESTI LASTEST ON ülekaalulised. Põhjuseid otsi kodust!

pilt: Freepik.com

Värske Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuring  näitab, et Eesti lastest 30% on ülekaalulised, sellest 11% lausa rasvunud. Probleem suureneb vanusega ja ülekaaluliste seas on rohkem poisse.  Uuring viidi läbi 6-9aastaste laste seas ja osales enam kui 6000 last, nende vanemad ja õppeasutused. Tulemustega saab täpsemalt end kurssi viia SIIN ja WHO lehel.

Uuringust selgub tõsiasi, et pooled Eesti lapsed söövad igapäevaselt kaloririkkaid ning ebatervislikke tooteid nagu näiteks saiakesed, magustatud karastusjoogid, erinevad maiustused ja magusad ning soolased snäkid. Kõik need tooted sisaldavad tihti ka rohkelt säilitusaineid.

Kui süübida uuringus selgunud tõe detailidesse, saab otseselt seostada laste ülekaalulisust lapsevanemate suhtumise ja käitumisega. Vaatame need peamised põhjused üle ja mõtleme, mida saame ise paremini teha:

  1. Ülekaalulisus saab tihti alguse juba imikueas ja väidetavalt võib seda põhjustada liiga vara rinnaga toitmise lõpetamine. Kui see nn rong on läinud, siis tasub alustada sellest kohast, kus praegu ollakse ja aita oma last kõikide võimalike vahenditega, et temast sirguks nii vaimselt kui füüsiliselt heas vormis ja terve inimene;
  2. Liikumisharjumused ja spordilembelisus tuleb samuti kaasa varasest lapsepõlvest . Kui sa ise pole väga sportlik, siis aita oma lapsel see ellu juurutada ja hoolitse, et laps saaks spordipisikuga juba lasteaias huvitegevuse kaudu nakatatud. Motiveeri teda spordiga tegelema ja liikuma vabas õhus. Sportlikuma eluviisiga alustada pole kunagi hilja ei lastel ega nende vanematel. Ülekaalulisus puudutas vähem neid lapsi, kes käisid vähemalt kaks korda nädalas liikumisega seotud treeningutel või mängisid päevas aktiivselt vähemalt ühe tunni.
  3. Uuring kinnitas ka seda, et tänapäeva lastele on kooliskäimine tehtud liiga mugavaks. Lausa 2/3 õpilastest lähevad kooli motoriseeritud sõiduvahenditega. Koolist koju liikudes oli neid siiski vähem ( alla 50%), mis näitab, et põhjus on tihti ka liiga vara algavates tundides. Koolitundide alguses osas kahjuks ise midagi teha ei saa, aga liikumise võtmes on eelisolukorras kindlasti need lapsed, kes ei pea minema kooli kl 8ks. Siis on ka suurem tõenäosus, et laps liigub ise, mitte ei viida autoga ukse ette.
  4. Uuringust selgus, et vähem oli kaaluprobleeme lastel, kes sõid igapäevaselt hommikusööki ja tarbisid rohkem puu- ja köögivilju. Ka varasemalt on viidud läbi uuringuid, mis on kinnitanud, et suurem taimetoidu osakaal lapse menüüs tagab parema tervise ja füüsilise vormi. Koolilaste toiduvalikusse sekkuda on küll keerulisem kui lasteaialaste puhul, aga koduse külmkapi sisu dikteerib endiselt lapsevanem.
  5. Ülekaalu ja rasvumist soodustasid üle 2h ekraaniaega päevas ja vähene (alla 9 tunni) uni. Ka selliste harjumuste tekkimisel on vanematel väga suur roll – nutiaega saab enamus juhtudel nutiseadmetes piirata, kuid ka minu kogemus näitab, et paljudel lastel on see täiesti piiranguvaba. Tihti tuleb juba varases eas hakata suunama lapse sõprussuhteid- kui tema lähedane sõber mõjub toksiliselt (on nutisõltlane, ei taha väljas mängida, ei taha trennis käia, tarbib palju ebatervislikku toitu ja pakub ka sinu lapsele jne), siis tuleb lihtsalt selline sõber välja vahetada sõbra vastu, kelle vanemate väärtused oma lapse kasvatamisel sarnased sinu omaga.
  6. Ühe tegurina tuli uuringust välja ka perekonnamudeli ja hariduse olulisus. Selgus, et mõlema bioloogilise vanemaga peredes oli ülekaaluga lapsi vähem kui nendes peredes, kus laps elas koos ainult ema või isaga või ühe vanema ja kasuvanemaga. Samuti sai kinnitust asjaolu ülekaalulisus oli madalaim laste seas, kelle vanematel oli kõrgharidus.

Leave a Reply