Toidulisandeid on kasutatud aastatuhandeid. Juba vanad roomlased teadsid, et osad looduslikud ained aitavad toitu kauem säilitada või värvida ning sel otstarbel kasutati näiteks soola, äädikat ja safranit. Ka täna on paljud E-ained täiesti looduslikud ning pigem kahjutud. Samas tasub alati meeles pidada, et ka looduslikud asjad võivad olla tervisele ohtlikud. Eelkõige siis, kui seda tarbida suuremas koguses. Näiteks kardetud tööstuslikku maitsetugevdajat naatriumglutamaati (MSG) võib saada looduslikul kujul ja väikeses koguses nii tomatist kui juustust.
Millised on need e-ained, mida ei tuleks karta?
Suur hulk e-aineid on looduslikud või on küll sünteesitud, kuid esinevad ka looduslikus toidus. Tingituna kehtivatest toidu märgistamise reeglitest tuleb need siiski E-märgistusena pakendile kirja panna. Siin on Eesti kauplustes müüdavates toodetes kasutatavad levinumad e-ained, mida ei pea kartma ja millest mitmeid ( märgistatud tabelis ” * ” ) peetakse lausa tervislikuks. Lisaks on siin nimekirjas ka päris palju selliseid E-aineid, mis on isegi suures koguses kehale kasulikud, aga mille liiga suure tarbimisega võivad tekkida kõhugaasid või muud väiksemad kõrvalmõjud. Üks selline on näiteks E412, mis vähendab kolesteroori ja glükoositaset veres, aga suuremal tarbimisel võib mõjuda seedimisele.
E100 Kurkumiin
E101 Riboflaviin* (vitamiin B)
E106 Riboflaviinfosfaatnaatrium*
E140 Klorofüll, klorofülliinid
E141 Klorofülli ja klorofülliinide vasekompleks
E150a, E150b, E150C, E150d- erinevad suhkruvärvid
E153 Taimne süsi
E160 Paprika
E160a Karoteenide segud
E160b Beetakaroteen
E161b Luteiin
E160g Kantaksantiin
E162 Betaniin ehk peedipunane
E163 Antioksüdandid
E170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat ( kriit)
E200 Sorbiinhape
E210 Bensoehape
E270 Piimhape
E290 Süsinikdioksiid
E296 Õunhape ( maloonhape)
E297 fumaarhape
E300 Askorbiinhape, C-vitamiin*
E306 Tokoferoolikontsentraat (E-vitamiin)*
E307 Sünteetiline alfa-tokoferool ( E-vitamiin)
E308 Sünteetiline gammatokoferool
E322 Letsitiin
E330 Sidrunhape
E406 Agar-agar
E407 Karrageen
E410 Jaanileivapuujahu
E412 Guar gum e guaraan
E420 Sorbitool, sorbitoolsiirup
E440 Pektiin
E500 Naatriumkarbonaat ehk söögisooda
E509 Kaltsiumkloriid
E511 Magneesiumkloriid
E901 Mesilasvaha, valge ja kollane
E902 Küünlavaha
E903 Carnauba vaha
E905b Vaseliin
E905c Pafafiin
E906 Bensoinvaik
E913 Lanoliin
E941 Lämmastik
E948 Hapnik
E954 Sahhariin ( ja selle naatrium-, kaalium- ja kaltsiumsoolad)
E955 Sukraloos
See eelpool toodud nimekiri ei ole kindlasti täielik, aga annab ülevaate enamkasutatud ohututest E-ainetest.
Toiduliidu veebilehelt leiad e-ainete otsimootori, mis annab sulle ülevaate, mida enamus Eestis kasutatavaid E-aineid sisaldavad ja miks seda toiduainetööstuses kasutatakse. Kahjuks ei ole seal juures hinnangut ega infot nende ainete ohutuse kohta.
Üldiselt on kogu valdkond väga halvasti reguleeritud ja pole mõeldud E-ainete igapäevasele tarbijale- inimestele, kes soovib teada, millised ohud on milliste E-ainetega seotud. Siin on Euroopa Liidus lubatud e-ainete tabel, mille lingi edastas mulle Toiduliit kui võimaliku parima infokanali :).
Meeles tasub siiski pidada, et toiduäri on maailma üks suurimaid ärisid ja kõik lubatud E-ained ei tähenda kaugeltki seda, et need on meile kasulikud. Neid kasutatakse, et parandada tooteomadusi, mitte hoolitseda paremini meie tervise eest. Arvestama peab ka sellega, et paljud nn piiripealsed lubatud E-ained on mõeldud tarbimiseks teatud väikeses koguses, mille piirnormist meie tarbijana ei ole teadlikud ja seetõttu on reaalne oht ületarbida. Kahjuks ei ole toidu- ega terviseinstitutsioonide poolt avaldatud ühtegi tabelit ega ülevaadet tervisele ohutute piirnormide kohta.
