Kui ise kodus majoneesi valmistada, siis koosneb see vähestest ja lihtsatest koostisosadest nagu õli, muna, sinep, sool, suhkur ja sidruni- või äädikhape. Selline majonees on umbes 85% rasvasisaldusega. Tööstuslikult toodetud majonees võib sisaldada 3% kuni 80% rasva, mis paraku hõlmab ka palju teisi lisaaineid, et saavutada meelepärast tekstuuri.
Majoneesis kasutatav õli on tihti kas rapsiõli või päevalilleõli, mis sisaldab rohkelt Oomega 6. Oomega 6 on kehas põletikku soodustav, eritit kui see ei ole tasakaalus Oomega 3-ga.
Kuigi majoneesil on tihti ebatervisliku toiduaine maine, sisaldab see siiski ka mõningaid rasvas lahustuvaid mikroelemente nagu A-, E- ja K-vitamiinid.
Kahjuks selles kategoorias on Eesti turul lood kehvad. Enamus majoneese sisaldavad mitut säilitusainet, paksendajaid, toiduvärve ja muid lisaaineid, mis võiksid ka täitsa ära jääda.
Ainuke rohelise logo vääriline on imporditud majonees Bionalt, mille leidsime BioMarketist. Hind on sellel tootel vägagi krõbe, 250ml pudel maksab 5.50 eurot. Selles majoneesis puuduvad igasugused E-ained.
Kollased logod lähevad seekord majoneesidele, kuhu on lisatud paksendajad nagu ksantaankummi, guargummi, värvained karroteenide näol ja antioksüdant kaltsiumdinaatrium-EDTA ehk E385. Uuringud E385 kahjulikkuse kohta puuduvad. Seda E-ainet kasutatakse ka raskemetallide kelaadina ehk seondajana.
Mitmetes majoneesis nagu Salvesti, Felixi ja Lemmik majoneesides, on esimeseks koostisosaks märgitud vesi ja mitte õli.
Punase logo said majoneesid, kuhu oli lisatud E211 ehk naatriumbensoaat. Seda E-ainet kasutatakse pahaloomuliste bakterite kasvu ärahoidmiseks, kuid naatriumbensoaat võib reageerida C vitamiiniga ja selle tagajärjel tekkinud benseeni peetakse kantserogeenseks.
Samuti sai punase logo Felixi Eesti kergeim majonees, kus on sees titaandioksiid ehk E171. Euroopa Toiduohutusamet on titaandioksiidi nüüdseks keelustanud ja selle kasutus toiduainetes ei ole peale selle aasta suve enam lubatud.
