Kui värsket kodumaist kartulit veel pole, tuleb leppida eelmise aasta saagiga. Kahjuks leiab poes ka tervisele võimaliku kõrvalmõjuga roheliseks läinud kartulit.
Kartul läheb roheliseks, kui puutub kokku valgusega – seetõttu võib tihti kartuli riknemine aset leida alles kaupluses vōi kodus. See on kartuli loomulik protsess.
Roheline kartul näitab nii klorofülli kui solaniini sisaldust. Klorofüll pole tervisele ohtlik. Solaniin aga küll. See on toksiline aine, mida leidub vähesel määral igas kartulis. Palju sõltub ka kartuli sordist – mõni läheb kiirelt roheliseks, aga sisaldab vähem solaniini. Teine läheb aeglasemalt roheliseks, aga on kõrge toksilisusega. Tumedad sordid peidavad rohelist koore alla, heledamate puhul jääb see kohe silma. Kahjuks pole Eesti kartulisorte meile teadaolevalt analüüsitud, et selgitada välja nende solaniini tase. Kui kartuli solaniinisisaldus on suurem kui 0,1%, ei sobi köögivili söömiseks.
Maaülikooli vanemteadur Evelin Loit on öelnud meedias, et kuigi solaniin on mürgine, tuleb inimesel süüa mitu kilo rohelist kartulit, et tekiks toksilised sümptomid – oksendamine, peavalu, kõhulahtisus ja kehv enesetunne. Laste puhul võib mürgistus siiski ka väiksema koguse puhul märku anda. Teadur soovitab lastele selliseid kartuleid mitte anda.
Välismaised usaldusväärsed allikad ütlevad, et solaniini taluvus ning sisaldus kartulites on erinev ja igal juhul tuleks rohelise kartuli söömist vältida.
Kui siiski on söödud kõrge solaniini sisaldusega kartulit, siis sümptomid peaksid taanduma ööpäeva jooksul.
Kui juhtub, et koju ostetud kartulite seas on rohelisi või osaliselt rohelisi kartuleid, siis tasuks need kohad välja lõigata – kogu kartulit ära viskama ei pea. Kartul keetmine mürgisuse ohtu ei likvideeri.
Kui kartul on mõru maitsega, ei peaks seda lõpuni sööma.
Solaniini sisaldavad ka kartuli idud ja nn silmad, mis on soovitatav alati välja lõigata.
375Helena Roosaar, Riho Aunroos ja veel 37311 kommentaari74 jagamistMeeldibKommenteeriJaga
