Nitraadid on tume ja tundmatu maailm, sest Eestis ega Euroopa liidus pole kehtestatud isegi piirnorme nende tarbimisele. Toitumisteadlased on siiski välja öelnud, mida nitraadid meie kehale teevad ja palju neid tarbida päevas tohib.
Igaüks teab, et tervislik on süüa palju värskeid puu-ja köögivilju, aga kas ka seda, kui palju ebavajalikke ja tervisele kahjulikke mürke koos värske puuviljaga endasse imeda võib?
Rääkides aiasaaduste tarbimise ohtudest, tuleb lisaks pestitsiitidele keskenduda nitraatidele, sest isegi omakasvatatud köögiviljad võivad neid sisaldada lubatust suuremas koguses. Näiteks kasvuturba ja tavalise aianduspoest ostetud köögivilja biomulla peal kasvanud koduaia kevadine redis näitas 2.5 korda kõrgemat nitraadisisaldust kui Itaalias kuu aega tagasi nopitud ja Eestisse eksporditud redis.
Miks see nii on? Sest nitraatide kogus sõltub ka aastaajast, päikesevalguse hulgast, kasutatud lämmastikväetise kogusest ning seetõttu võib olla Põhja-Euroopas kasvatatud köögivili palju nitraatiderikkam kui Vahemere äärest saabunud kaup. Kõige enam kahjulikke nitraate jõuab puu-ja köögiviljadesse siiski väetistest, mille eesmärk on kasvatada võimalikult lopsakat ja suurt saaki.
Nitraat ise on inimorganismile suhteliselt vähe toksiline aine, kuid see tekitab organismis ühended nagu nitritid, lämmastikoksiid ja N-nitrosoühendid, mis omavad organismile teatud kogusest alates negatiivset mõju. Neid on seostatud näiteks vere hapniku transpordivõime vähenemisega ja vähi tekkega.
Kuigi köögiviljade kasulikkuses ei kahtle keegi, tuleks siiski jälgida hoolikamalt just kõrgema nitraadisisaldusega köögi- ja puuviljade päevaseid koguseid ja toituda mitmekesiselt. Üldiselt kehtib reegel, et kõrgem nitraadisisaldus on taime lehtedel, madalam aga viljadel. Seetõttu on näiteks ka till ja petersell väga kõrge nitraadisisaldusega, kuid enamasti sööme neid siiski väikeses koguses. Väga kõrge nitraadisisaldusega on ka näiteks spinat, seller, rukola, redis, peet, madal on see aga näiteks kartulil, tomatil, hernestel, ubadel ja enamusel puuviljadest.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu nitraadi piirnormidesse mahtuvate köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea. EFSA andmetel on ohutu nitraadi piirnorm ühes päevas 3.7 mg nitraati ühe kehamassi kilogrammi kohta, mis tähendab, et nt 60kg inimese puhul on lubatud määr 222 mg päevas. Number tundub suur, aga nitraadid ei jõua meie organismi mitte ainult köögi- ja puuviljadest, vaid ka valmistoidust, mis on tööstuslikult valmistatud ja kuhu on lisatud nitraate (nt E251, E252), et toit paremini säiliks või ei toimuks bakteriaalseid reaktsioone.
Uuri lähemalt ka Tallinna keskturul läbi viidud maasikate nitraaditesti tulemusi.
1 Comment